kolmapäev, 25. jaanuar 2023

Vestlusrobot ChatGPT hullutab rahvast

ChatGPT on uus seks

ChatGPT on hetkel ilmselt kuumim sõna tehisintellekti vallas ja sedavõrd kuum, et Google peakontoris vajutati nupule 'punane häire'. Ei juhtu just iga päev, kus Googlele tekib arvestatav konkurent. Mitte, et ChatGPT kõiges lõpuni süüdi oleks, aga 12 000 töötaja hiljutine koondamine Google poolt on kindlasti märgiline ja tähenduslik.

Vestlusrobotid on olnud olemas juba pool sajandit; tegelesin isegi nendega 20 aastat tagasi, täpsemalt siis IRC jututoa robotite arendamisega. Jututoa robotid olid mõeldud peamiselt korra hoidmiseks, ent neid võis arendada ka jutuvestjaiks, kes siis kommenteerisid öeldut, jagasid infot või elavdasid muidu vaikseks jäänud kanalit. Külalistel oli esiti raske uskuda, et tegu oli roboti ja mitte inimesega. See mulje kadus muidugi peale pikemat vestlust.

Seda, kas vestluskaaslaseks on inimene või robot, pole seni suutnud ära petta ükski programm. ChatGPT on aga suutnud üllatada ja vägagi suurel moel. Mitte, et ta oleks olnud esimene, pigem on tema populaarsuse taga avalik ja tasuta proovimise võimalus.

Ilmneb, et inimkõnet (lauseehitust, sõnade järjekorda) on võimalik matemaatilise mustriga sedavõrd hästi kirjeldada, et tulemuseks on lihtsameelseid ära pettev, seostatud, ladusa ja korrektse grammatikaga tekst. Isiklikult olen saavutatu üle hämmingus.

Tehisintellekt on enesepettus

Rääkides tehisintellektist, kipub mu keel endiselt kangeks jääma selle sõna välja ütlemisel; eelistaksin pigem väljendit 'superarvuti'. Siinkohal tahangi süüvida põhjus(t)esse, miks mind häirib väljend 'tehisintellekt'.

Tehisintellekti isaks võib lugeda Alan Turingit, kes küll polnud esimene ega ainuke arvutite arendaja, ent tema oli see, kes pakkus välja eksperimendi, mida tuntakse kui 'Turingi testi'. Turingi testi järgi tuleb arvutit, mis suudab vestluse alusel jätta mulje, et tegu on inimesega, lugedagi intelligentseks. Ehk siis oleme juba algusest peale leppinud enesepettusega, hoolinud rohkem näilisusest kui sisulisest tõest.

Teine mõiste mis tehisintellektiga kaasas käib, on iseõppivad neurovõrgud. Olla olemas olla müstilised arvutisüsteemid, mis imiteerivad inimese aju toimimist. Esiteks pole neurovõrkudes midagi müstilist; nö iseõppiv süsteem on võimalik üles ehitada kasvõi Exceli tabelisse. Neuronid (närvid) pole seejuures muud kui mäluaadressid, kus hoitakse mingit arvulist väärtust. See väärtus on sinna saadud ühe või rohkema eelneva neuroni väärtuse tingimuslikul liitmisel. Ükski neuron ega neuronite grupp ei tea ega mõista sõnade tähendust, üksnes mingit arvulist väärtust.

Huvitaval kombel ei puutu inimese aju, kui selline, seejuures üldse teemasse - samal põhimõttel töötavad neuronid ka kapsaussidel. Loomulikult ei kõla kapsaussi aju sugugi nii uhkelt ja intelligentselt kui inimese aju. Üleüldse on inimese ülendamine ja eristamine ülejäänud elusloodusest pärit religioonist. Oleme uhked selle üle, et me pole ometi mingid usklikud, kes kummardavad pilve peal istuvat vanameest, samas mõistmata, et usume lapse kombel kaisulooma hinge olemasolusse, ja seda täiesti vabatahtlikult.

Neurovõrkude evolutsioon

Neurovõrkude arendus jõudis omal ajal suurema avalikkuse ette kui 'kassipiltide ekspert'. Süsteemile söödeti ette tuhandeid ja tuhandeid pilte, milledest osadel oli peal kass. Süsteem oskas mingi aja pärast keskmisest inimesest paremini ära aimata, kas pildil on kass või mingi muu objekt. Süsteemi järgmine arenguetapp võimaldas kirjelduse abil luua pilt, st sa ütled süsteemile kass ja tema (näiteks DALL-E) joonistabki kassi. ChatGPT teeb sama, aga tekstiga. Loeb, mis sa talle kirjutasid, "saab sellest aru" ja siis vastab sulle.

Teine juhtum, milles neurovõrgud kuulsust kogusid, oli lauamängu Go maailmameistri võitmine. Go mängus on sedavõrd palju käikude võimalusi, et nende kõikide läbi arvutamine pole erinevalt malest praeguse arvutustehnika juures vist isegi võimalik, kindlasti mitte otstarbekas. Aga näet, sunnik oskab leida matemaatilisi mustreid, mis võidavad inimaju.

Vestlusroboti revolutsiooniline tulevik

Jah, kuradi kurat, see süsteem suhtleb sinuga puhtas eesti keeles. Seletab sulle raskusteta 'Tõe ja õiguse' sisu ja tähendust, ise seda mõistmata, teadmata midagi grammatika reeglitest. Lisaks on ta võimeline tekste tõlkima, kasutamata sõnaraamatutki.

Mis saab nüüd sisuloojatest, kas nad jäävad oma töökohtadest ilma? Mis saab kooliharidusest, kus kirjandeid kirjutab õpilase asemel arvuti? Maa on juba värisenud, tsunami alles tuleb.

Sisuloojate amet jääb alles, küll aga muutub senisel tasemel kirjutatu oluliselt odavamaks, teisisõnu standardid tõusevad kõrgemale. Sest tõesti, milleks palgata tööle keskpärast suleseppa, kui sama töö teeb ära oluliselt odavam arvutiprogramm. Trikk seisnebki nüüd selles, kes oskab paremini robotiga suhelda ja käsklusi jagada. Loomulikult peab sisuloojal endal olema hea keeletunnetus ning sisuline arusaam sisust endast.

Näiteks ei oska arvuti koostada kiillauseid, sest need jäävad väljapoole matemaatilisi keskmisi mustreid. Kui aga sisulooja koostatud tekst koosneb üksnes liht- ja liitlausetest, lisamata midagi uut ja üllatavat, vajub see keskpärasuse sohu. Arvutit võib panna küll genereerima uut mustrit, ent kuna arvutil puudub sisuline arusaam öeldu mõttest, on tulemuseks vaimuhaige sonimine.

Koolihariduse puhul peame kirjandite kirjutamisel endi käest küsima, mida me üldse hindame ja miks. Olid ajad, mil pidi matemaatikas pähe õppima korrutustabeli, nüüd seda enam ei nõuta. On aru saadud, et aja- ning energiakuluka arvutamise võib ära teha kalkulaator, hoopis olulisemaks on muutunud mõistmine, mida ja miks me üldse arvutame. Enam me ei lahenda peast lihtsamaid tehteid, pigem koostame algoritme. Samuti pole mõttekas aega kulutada vormilise teksti vorpimisele, kui tähtsamaks on kirjutatu mõte ja 'kirss koogil'.

Kirjanditest rääkides on minule jäänud mulje, et seni on vorm olnud tähtsam kui sisu. Kirjandite teemad arutatakse tundides läbi, andes seejärel mõista, millised on 'õiged' küsimused ja nende veelgi 'õigemad' vastused. Kiidetakse takka, kui sa oskad koostada grammatiliselt korrektseid pikki liitlauseid ja kasutada mitmekesist sõnavara. Viskad sisse mõne metafüüsilise viguri ja ongi 5+ käes. Aga ei julgust, ei loomingulisust, ei uudsust, pigem keskpärane pläma läbi nämmutatud asjadest.

Olen seega veendunud, et ChatGPT sarnased vestlusrobotid on tulnud selleks, et jääda. Nii nagu kalkulaator ja õigekirjakontroll on elementaarsed abilised, muutub ka vestlusrobot igapäevaseks töövahendiks.

Ehk jõuame selle abil lähemale arusaamisele, mis asi see intelligents üldse on. Võib muidugi ka juhtuda, et jõuame arusaamisele, kuivõrd tühised lollpead me tegelikult oleme.

Juttu jääb lõpetama Little Sis Nora meeleolukas lugu 'Party Trick (Burp Song)'. Beat that.


(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)

- - -

ps. Esitlen boonusena hoolikalt valitud lugude playlisti. Lugude ühised märksõnad oleksid: ambient, chill, atmospheric, vocal. Kui keegi mäletab HU (Hannaliisa Uusmaa) lugu 'Linnasuve laul', siis midagi sellist on ka need lood. Ei tarvitse sobida taustamuusikaks, pigem ikka kuulamiseks, nautimiseks ja hõljumiseks kuskil pilvede piiril. Teeb hinge helgemaks ja kergemaks.

Greencyde - More Than a Memory


(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)

- - -

Ficci - Oh Baby


(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)

- - -

AUEL & Greencyde - Wanderer


(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)

- - -

E.lementaL - You Look Like An Angel


(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)

- - -

E.lementaL - Edem


(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)

Lisa kommentaar

Täida väljad