pühapäev, 29. oktoober 2023

Vabadus Palestiinale

Minu ajalooõpetaja tavatses korrutada, et sõdu peetakse maa pärast. Sõdimist õigustatakse tihtipeale ideoloogia, religiooni ja muu sarnasega, aga lõppeks toimub see ikka maa pärast. Maa pärast toimub sõda praegu nii Ukrainas kui ka Iisraeli ja Palestiina vahel. Siinkohal olekski paslik üle vaadata, kellele kuulub Iisraeli/Palestiina aladel olev maalapp.

Alustagem kaugemalt minevikust, juutluse ja islami sünni aegadest, kumbagi ühisest esiisast, Aabrahamist. Aabrahami sünnipaik on tänase Kuveidi lähistel. Seal kohtus Aabraham teadagi kellega - Jumala endaga. Piiblist leiame järgneva kirjutise (1Mo12:1):

 Ja Issand ütles Aabramile: 
Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan!

Teisisõnu, Iisraeli ja Palestiina alad pole juutide algne sünnipaik.

Aabraham jõudis küll tõotatud maale, ent nälg sundis neid Egiptusesse minema. Egiptusest saadi tulema Moosese eestjuhtimisel ja tõotatud maale tagasitulek viidi lõpule Joosua juhtimisel. Tõotatud maaga oli see probleem, et see polnud lage ja tühi maalapp, vaid seal juba elasid rahvad. Joosuale see probleemiks polnud, senised elanikud notiti lihtsalt maha, viimseni, naised ja lapsed kaasa arvatult (Jo10:40):

Nõnda lõi Joosua kogu maad, mäestikku ja Lõunamaad, 
madalmaad ja nõlvakuid, ja kõiki kuningaid, säästmata kedagi ja 
hävitades sootuks kõik elavad olendid, nagu Issand, Iisraeli 
Jumal, oli käskinud.

Ega juutidelgi elu lihtne polnud, tapeti ka neid endid, kuniks sinnamaale, et roomlased nad teisel sajandil üldse minema kupatasid. Tõotatud maal vahetusid võimud, kuniks nüüdisajal teise maailmasõja järel juudid massiliselt 'koju' tagasi hakkasid pöörduma. Aga oh häda, jälle elas keegi ees. Nõnda lükatigi senised elanikud palestiinlased kahte lehte laiali. Nii umbes 80% elanikel tuli senistest elukohtadest mujale kolida. Kes vastu hakkas see ka maha tapeti.

Meile eestlastele oleks Gazas toimuv ehk paremini mõistetav kui ka meid oleks teise maailmasõja järel näiteks Hiiumaale saadetud, et küll te ära mahute, saage hakkama.

Selles valguses minul sümpaatia juutide suhtes puudub. Paistab, et nad näitavad oma palet taas ja taas. Huvitav, mitu Palestiina last peab surema, et veritasu oleks täielik. Kahju, et Hamas sedavõrd vägivaldse tee valis mida mina heaks kiita ega õigustada ei saa, ent ma mõistan neid. Vabadus Palestiinale.

 

Jae Deen x Karter Zaher x Deen Squad - PALESTINE WILL BE


(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)

pühapäev, 8. oktoober 2023

Elagu lesbid

Tunnete kirjeldamiseks on kirjasõna ilmselt üks paremaid meetodeid. Filmides nähtav ja kuuldav ei anna edasi tundeid - need on juurde fantaseeritavad. Kaader järgneb kaadrile ja kui sa üritad seda peatada, siis katkeb ka võlu. Kirjasõna samas võib meid viia ajatusse hetke, ajamulli, kus tunnete kirjeldamiseks aega küll.

Kirjasõna lugemisel ja kirjutamisel on aga tarvis osata keelt. Madal keeleoskus lugemisel tähendab seda, et peensused ja varjundid jäävad tabamata, ehk siis saadud pilt on udune. Madal keeleoskus kirjutamisel tähendab lihtsalt seda, et sinu raamatuid ei osteta. Keeleoskuse all mõteldakse üldiselt head sõnavara ning grammatika teadmist. Keeleoskuse juurde kuulub kindlasti ka oskus jutustada lugu. Harilikku kirjatükki võid loo kirjeldamisel sedavõrd pikemaks kirjutada, kui vajalikuks pead ja ilugi võib veidi kannatada, ent loo saad lõpuks edasi antud.

Luuletustes jooksevad nõuded tippu välja - peab valdama kõike, teadma sõnu, lauseehitust, grammatikat ja kindlasti ka loo jutustamist. Luule formaat ühest küljest justkui annab vabaduse, ent samas ka piirab. Näiteks peab luules olema mingi rütm või meloodia. Mitte lihtsalt et üks rida on teisega riimis, vaid et kogu luuletus oleks kui tervik, ka loo enda jutustamises. Neid kes seda kõike meistriklassina esitada suudaks, on vähe, aga siiski õnneks on.

Järgnevad luuletused on pärit minu kunagiselt kodulehelt. Kodulehe ühe osa moodustas erootiliste luuletuste sektsioon, kuhu külastajad said omi luuletusi postitada. Muuhulgas ilmus sinna kahe neiu omavaheline vestlus, luulevormis muidugi. Kuigi nimetatud koduleht tehnilistel põhjustel töö lõpetas, usun, et mul on voli neid luuletusi taasavaldada.

Nautige keelt, nautige loo jutustamist.

---

 Palve ...
       Ingrid

Kuula kuidas keeli minus
viimse piiri vaole vead
kuidas armastuse vilus
oma tuld mu peale sead

Tunne kuidas kisud puruks
iha-allikad mu sees
kui's mu hingetuse lävelt
taeva tõstad meie tee.

Aima kuidas lõhnab väli
minu "aias", minu peal
ja kui hullutav on süli
end kui anduma sead seal.

Vaata seda väikest! Palves
on ta puusad, Liblik, rind
kuidas armul alla andes
meeletuses sulan'd hing.

Maitse seda õhku, janust,
mille kuivaks kütnud kirg
eksi minu "huultesalus"
kao mu kehas.

Palun Sind!

---

 Kristi (pühendusega Ingridile)

Veel tähevalges voodis
sinu lõhna tunnen
käe sirutan su huuli katsuma
neid minust pehmeid, minumaigulisi
pisut minu omi - tunnen
et vaid see puudutus sind nüüd ei ärata
Ei kata tekiga
sa oled kuum ja ilus
sind murdis äsjasaanu -andnu rammestus
"Hääd ööd.."..veel sosistan
ja higimärgi juukseid suudlen, silun
sa läbi une embad mind

mu öine õnnistus

---

 Lõputa lugu
       Kristi (pühendusega Ingridile)

Kuupehme rind öös kerkimas mulle
huulte värinal lausutud soovid
jääda meestele truuks - lendab tõotus tulle
täna keelega avan su hoovid
avan soojuse soolase, mõnuja
tuled tukseldes, küüned mul juustes
oigad öösse, pea kuklasse heidad ja
metshobuna tantsid mu huultel...
 

---

 

AURORA - Exist For Love


(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)

pühapäev, 1. oktoober 2023

Soig oig oig, soig oig oig

No ei taha lõppeda see soigumine Kaja Kallase kallal, kohe kuidagi ei taha. Mäletan aega, millal skandaal tema abikaasa suhtes algas ja 'Keskpäevatunni' eestvedaja Priit Hõbesalu veel puhkust veetis ja õhus oli elektrit rohkem kui küllaga. Nii kui Hõbesalu eetrisse sai, oli kuulda tema häälest puhanud inimese häält - sedavõrd rahulikku, enesekindlat ja rõõmsat, mida pole tükil ajal olnud. Lõppeks ometi polnud tarvis midagi pastakast välja imeda, selle asemel oli skandaal laual ja veel missugune.

Algas soigumine, mis kestab tänase päevani. Võin vanduda, et tundsin Hõbesalu häälest rõõmunoote, kui selgus, kui suur on kodanike protsent, kes soovivad Kaja Kallase tagasi astumist. Eriti ärevaks läks hääl, kui oli üles lugeda väliskirjanduse allikaid, kes samuti teemat kajastanud oli. Tööd selle nimel ju tehti; iga nurga peal kisendati, et 'meil on skandaal, meil on kriis'. Oh seda rõõmu, kui see kõik peegeldust leidis.

Eriti põnevaks läks teema siis, kui selgus, et Kaja Kallas oli andnud laenu oma mehe firmale - 370 000 €. Herr isa Helme läks lausa pööraseks: kuidas küll ometi riigikogulase palgaga selline varandus kokku saadi? Selgus, et selline varandus oli tädi Kajal tööga teenitult juba enne olemas ja et tädi Kaja ei tulnudki poliitikasse raha teenima. Täiesti mõistusevastane, eksole. Kujutad sa ette, iga teine oleks sellise raha ammu laiaks löönud ja laenu peale võtnud. Aga ei, täiesti uskumatu tädi.

Nüüd, viimases 'Keskpäevatunnis' oli teemaks riigi eelarve ning ponnistused riigi võla vähendamiseks. Priit Hõbemägi ei suutnud ära imestada, kust küll selline loll mõte võetud on - kõik riigid ju laenavad, kõik riigid on võlgu, miks siis mitte ka Eesti. Kui tuli juttu Kreekast, oli Hõbemäel varnast võtta mingi artikkel, kus kajastati Kreeka tänase päeva majanduslikku olukorda. Kreekas olla majandusbuum ja inimesed väga õnnelikud. Seda aega, mil IMF Kreeka rahandusministri kohuseid täitis, ta väga ei meenutanud.

Kulla Priit Hõbemägi - Eesti ei ole nagu teised riigid. Mäletan aegasid, mis olid enne kui algas Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu. Kajastasin ka enda blogis mõtet, et Eesti on piisavalt tugev, et kaitsta nõrgemaid. Ei kujutanud ka ise ette, et Eestist võiks saada riik, kes võtab juhtohjad Ukraina kaitsmise teemal. Aga nii juhtus ja on juhtunud paljut muudki, mille tõttu vaadatakse Eestile alt üles kui juhtriigile.

Rääkidest võlgadest ja nende võtmisest - mis oleks kui seada Eesti üheks lipukirjaks, et 'Eesti ei võta võlgu, Eesti annab võlgu'. Täitsa ulme, kas pole?

Nüüd siis retooriline küsimus Priit Hõbemäele: keda ma peaks riigi rahaasjades rohkem usaldama, kas tädi Kajat, kes on omandatud hariduse ja tööga teeninud hunniku pappi, ega ole seda maha laristanud, või herr Isa Helmet, kes jäi vahele saatkonna rahade kõrvale kantimises, et enda mõisat ilusamaks teha?

Ühes asjas oli Priit Hõbemäel siiski õigus - praegune valitsus pole suutnud anda rahvale selgemat nägemust, kust hakkaks tulema tulu elik raha. Seda, et riigivõla vähendamisel jääks hiljem rohkem raha üle valdkondadele, kuhu seda väga vaja, pole suudetud piisavalt selgitada. Pole selgust, kuidas nüüdne rahanduspoliitika ettevõtlust ja majandust positiivses suunas mõjutaks - sooviksin ka ise seda kuulda. Ehk on liiga palju sõnu kulutatud seletamistele, selmet olla lakoonilisem, ent sisukam.

Olgugi, et Kaja Kallas üüratute intervjuude käigus on näidanud emotsioone, et nüüd kohe hakkab nutma ja astub tagasi, on ta siiski jätkamise osas kindlaks jäänud ja ma tunnustan teda selle eest.

Lõppsõna kuulub ajakirjanikele: ma saan aru küll, et töötukassa andmete järgi on vajadus ajakirjaniku ametikohale üks madalamaid, ent siiski, kas te peate tõesti oma koha säilitamiseks tootma odavat paska? Et kui muud pole, siis eneseliputajast BSH käib uue artikli jaoks küll. Ma palun, tõstke ennast kõrgemale, vaadake laiema pilguga, süüvige teemasse, olgem ausad, andke sisu, saatke Hõbemägi kukele.

Kodanik on rääkinud.

---

 

The Architect - Les Pensées


(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)

neljapäev, 28. september 2023

Sihtasutus: ‘Lööme raha laiaks’.

Aated, nägemus ja põhiseadus

Viis aastat tagasi otsustas valitsus toetada loodavat sihtasutust miljoni euroga. Sihtasutuse eesmärk oli suurendada eestlaste sündivust ning seeläbi kindlustada Eesti riigi ja rahvuse kestmajäämist. Väljaandes 'Lääne Elu' ilmus sellekohane artikkel, kus pandi imeks, et eesmärk loodaval sihtasutusel on küll olemas, ent tegevuskava üldsegi mitte.

Loodava sihtasutuse eesmärk ja idee olid sedavõrd pühad, et juba ainuüksi sellepärast ei tohtinud selle kallal ükski enda rahvusest lugupidav eestlane prigiseda. Ei tohi siiani, sest sihtasutuse eesmärk on kirjutatud lausa põhiseadusesse endasse. Proovitagu vaid...

 

 Uurida, uurida, uurida

Eestlaste kestmise kohal hõljus ja hõljub siiani oht, et senise sünnitamise tempoga seda kauaks ei jagu. Aga milles on siis probleem, miks ei sünnitata? Ehk on lastetoetused liiga väikesed, või hoopis abikaasa palk liiga väike? Kui ei tea, siis tuleb uurida, tuleb teha küsitlusi. Saadud vastustest saab teha järeldused ja võtta suund riigi põhiseaduse täitmiseks.

Küsitluste järgi on selgunud, et mida nooremad, seda vähem tuntakse muret laste sündivuse pärast ja hoopiski rohkem tuntakse muret ühiskonnas valitseva vaenulikkuse ja tülitsemise pärast. Aitäh teile - perekond Helme ja tema kirbud.

Küsitlusi selle kohta, miks naised rohkem ei sünnita, on tehtud varemgi, aga küllap ei jäädud tulemustega rahule. Nimelt tuli välja, et vallalised naised ei sünnita, kuna pole leidnud õiget meest. Seda muidugi konservatiivne sihtasutus endale lubada ei saa, et sõna 'mees'  asemel kasutataks sõna 'elukaaslane'. Ehk sünnitaks naised rohkem, kui tema intiimset kooselu samasoolisega peetaks ühiskonnas normaalseks?

Aga ei, ikka nagu religioosne sekt, piibel kõrgel pea kohal kuulutamas, et naisel peab olema mees. Palun, saatke see Piibel lõpuks sinna, kus ta kuulub - muuseumisse. Aitab religioonist ja aitab seletamistest, mille järgi polevat kristluses leiduvast moraalist kõrgemat olemaski.

 

Villand ajupesust

Minule on sedasorti sihtasutuse ja üldse uuringute tegemistest jäänud mulje, et parteide juhid peavad rahvast lolliks, keda ongi vaja trikitada, kelle aju ongi vaja pesta. Õigustus ja põhjendus on neil peo peal olemas -  kuna nad ise on jõudnud võimu juurde, on nad järelikult teistest targemad ja järelikult on teised lollimad. Eriti ilmneb see vahetult peale valimisi, kus analüüsitakse mis teemat puudutati liiga palju või liiga vähe (iseäranis siis kui valimised kaotati). Sihti, põhimõtteid ja ausust kohtab harva, see on asendunud trikitamiste, hirmutamiste ja vaenu õhutamisega. Tülgastav, väga tülgastav.

Lõpetuseks esitan kodanikuna soovi põhjalikumalt uurida sellesuguste sihtasutuste tegevust ja tulemlikkust. Kui ikka tegevus kisa toodab ent villa mitte, siis tuleks ka nende rahastamine ära lõpetada. Aitab küsitlusfirmade nuumamisest, aitab lõputute graafikute tootmisest; ma tahan tulemust, tahan analüüsi. Ehk võtaks herr Priit Hõbemägi isiklikult selle enda südameasjaks välja uurida, korraldada uurimiskomisjone ja muud sellesarnast. Ma saan aru küll, et Priit Hõbemäe maailmavaade on tugevalt kaldu perekond Helme ja tema kirpude poole, ent siiski, võimalus ennast kui erapooletu ajaikrjanikuna näidata on talle antud.

 

The Architect - Crétin De Terrien ft N'Zeng


(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)

teisipäev, 9. mai 2023

Miks info ei liigu?

Informatsiooni logistika

"Miks info ei liigu?" on lause, mida oleme ilmselt kõik millalgi ärritunult lausunud. Ärritunult seetõttu, et vajalik 'info', mis oleks pidanud kõigi eelduste järgi olema kindlal ajal kindlas kohas, polnud seda mitte. Võimalik, et asjapulk, kes oleks pidanud infot liigutama, ei suhtunud oma kohustustesse piisava tõsidusega, aga võib ka olla, et info liikumiseks polnud loodud vajalikke tingimusi. Asjapulkade motiveeritusega ma siin kirjatükis tegelema ei hakka, pigem süüvin mõistesse, millel nimeks 'informatsiooni logistika'. Sünonüümina võiks kasutada ka mõistet 'andmehaldus', aga mulle meeldib esimene rohkem, kõlab dünaamilisemalt.

Interneti tulek oli informatsiooni leviku mõttes kahtlemata revolutsiooniline. Informatsiooni hulk, kiirus ja kättesaadavus muutus drastiliselt. Väga populaarseks said portaalid, kus kõik oli vastavalt teemadele loogiliselt ära sorteeritud. Meilgi oli tollal brauseri avaekraaniks vaikimisi neti.ee. Tänaseks on sellest saanud nostalgiline lapsepõlve ilusamate hetkede mälestus.

Entroopia meie õuel

Informatsiooni hulk ja edastamisviiside mitmekesisus on kasvanud üle igasuguse hoomatavuse, portaalid on ajale jalgu jäänud ega täida enam oma eesmärki. Kataloogide asemel on meie telefonid täis äppe, mida me siis usinalt scrollime. Alles see oli, kui rõõmustasime, et näed kui efektiivne ja tark on Google otsingumootor; tänaseks on seegi mattunud reklaamiläbu alla. Aga pole lugu, nüüd on meil abiks tehisintellekt, mis lisaks kõigele muule ka poes piima järgi käib.

Ilma naljata, me leiame lehelt kratid.ee krati nimega Bürokratt, mis ongi loodud selleks, et 'võimaldada inimesel asutustelt vestlusakna kaudu infot saada'. Missiooniks on öeldud järgmist: "Töötame selle nimel, et tulevikus käiks suhtlus terve riigiga ainult ühe kanali kaudu ja Sulle sobival ajal.".

Meie IT taristu olukord meenutab kohati Mardisandi parimat kuube - ei ühtegi auku aga kole lapiline; äpp äpi peal ja kohmakas pealekauba. Vabandage väga, aga ma ei usu seda, et mingi uus, enneolematu Messia mõõtmetega ÄPP meie probleemid lahendaks.

Lahendused

Alustagem sellest, et laseme kodanikul ametnikega vahetult suhelda. Olid ajad, mil iga vähemgi tähtsama asjapulga kontaktid olid kodulehel ilusti olemas. Siis aga saabus ajajärk, mil avalikud emailid sattusid spämmijate sihtmärgiks, mispeale ei julgenud keegi enam oma emaili avalikult ülesse riputada. See ajajärk on ammu möödas - spämmifiltrid on muutunud sedavõrd tõhusaks, et spämmilaviini enam küll karta ei tule. Ametnik või asjapulk peab kaotama staatuse, kus teda õnnestub tabada vaid tutvuste kaudu.

Asjajamise arhitektuur peab muutuma ka sisemiselt, et kaoks ära sellised lollused kus tuleb kirjutada avaldus, et saaks kirjutada avalduse, et võimalusel saaks kirjutada avalduse. Räägin siinkohal isiklikest kogemustest, detailidesse siiski hetkel laskumata. Ehk siis räägin bürokraatiast, mis oma olemuselt on hea ja õilis, ent kipub omapäi jäetuna umbrohuks arenema.

Kolmanda asjana nimetaksin vajadust ühe ja ultimatiivse portaali järgi, kus teemad on sorteeritud loogiliselt ja intuitiivselt. Selline ultimatiivne portaal muidugi kõiki vajalikke ja võimalikke linke ära ei mahutaks, aga oleks kodanikule siiski ülevaatlik nii riigi kui kohaliku omavalitsuse vaates. Asutuste kodulehed jäävad muidugi alles aga needki on vaja kriitiliselt üle vaadata, et menüüd oleksid loogilised, kergesti leitavad ja intuitiivsed. 'Tädi Maalile' ei ole vaja visuaalselt efektseid lahti ja laiali hüppavaid menüüsid - talle on vaja lihtsust ja arusaadavust.

Mis puutub abistavatesse robotitesse, siis kahtlemata leiavad need rakendust, ent minule meeldib pigem menüüdes klikkida (and I'm not the only one). Kui menüüd ja kataloogipuud on sorteeritud loogiliselt, lihtsalt ja intuitiivselt, kui ametnikega saab suhelda vahetult, ilma 'info@' abita, siis ehk ei tundu vajadus robotite järgi enam nii pakiline üldse.

 _*_*_*_

 _*_*_*_

Saatvaks muusikaks pakun mõned lood stiilist 'hip hop / downtempo'. Sobivad imehästi taustamuusikaks muule tegevusele, näiteks mõtisklemisele. Kellel sedasorti muusika istub, soovitan tutvuda vanameistrite 'Kruder & Dorfmeister' loominguga.

Kruder & Dorfmeister - Bass and Several Cars


(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)

 

Kruder & Dorfmeister - Deep Shit Pt 1 & Pt 2


(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)

 

Rae & Christian - Swimming Pool


(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)

 

TM Juke - Just for a Day (Sunday)


(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)

esmaspäev, 17. aprill 2023

Mölakas, aga aus - liiga aus

Võtan täna jututeemaks russistid. Russistideks nimetan neid, keda üldjuhul putinistideks kutsutakse. Võiks küll kasutada ka termineid natsid või fašistid, aga olgem täpsemad - räägin konkreetse rahvuse enamusesindajatest. Ehk siis, räägin venelastest aga mitte kõigist. Venelaste hulgas on kaheldamatult intelligentseid ja austusväärseid inimesi, paraku jäävad nad vähemuste hulka, kohe väga väheste hulka.

Mõistan, kui lihtne on üles õhutada viha mõne rahvuse või sotsiaalse grupi vastu ja kui ohtlik see viha võib olla. Seetõttu pakungi ainest mõtlemiseks, arutlemiseks ja analüüsiks - jääb vähem ruumi pimedale vihale ja arutule käitumisele.

Loetud päevad tagasi leidis oma otsa reporter ja blogija Vladlen Tatarski, keda ma nimetakski puhtatõuliseks russistiks. Ta oli muidu üsna tubli ja usin, kiitis takka Putini sõjalist erioperatsiooni, kirus hoholle, ent paraku oli liiga aus, või siis liiga loll (sõltuvalt vaatenurgast).

Milles ta siis eksis, millega ta oli ära teeninud vapruse ordeni ja 'puhkusele' saatmise? Kõige ilmsem viga oli kindlasti see, et ta hakkas kritiseerima vene armee sõjalisi saavutusi. Sama hästi oleks ta võinud Putinile näkku öelda, et too juhm ja käpard on.

Teine viga oli pisut varjatum. Nimelt on elukogenud mölakad selgeks õppinud selle, et silmnähtav ja avalik mölaklus ei müü, sellega ei purjeta pikalt. Mölaklust tuleb kuidagi varjata, maskeerida või siis otse näkku valetada. Vladlen Tatarski viga niisiis selles seisneski, et ta avalikustas russistide mölaklikkuse, muutus liiga ausaks.

Mis puutub Narva aktivisti Vovan Kaštanisse, siis kiidan heaks tema teo: Tatarski sõnade (.. tapame kõik ..) tsiteerimise Narva tanki endisel asukohal. Kuigi graffiti eemaldati kiiresti, on see siiski jäänud kõigile mällu; 'püha koht' on rüvetatud, mölaklikkus on avalikustatud.

Nüüd kus russistide mölaklikkus on avalikustunud, ei peaks meil olema enam mingeid süümepiinu neile tõhusate tegudega vastu astuda. Samuti tuleb ära unustada luulu, et russistidega annab midagi kokku leppida - ei, nägu mutta ja korralikult.

_ _ _

Urge Overkill - Girl You'll Be a Woman Soon


(mõni brauser tahab käivitamiseks kahte klikki)